Me tahame kõik olla rohelisemad ja panustame selleks enam kui kunagi varem: sumpame läbi lume papikonteineri poole, joome kõrrest, mis poole joogi peal lagunema kipub ning ostame auto, mis möirgamise asemel nurrub ning rüüpamise asemel võib-olla veidi mekib fossiilset kütust. Selle kõige juures on kasvamas aga me negatiivne panus kohas, mis on meile nii omane ja lähedane, et me küll igapäevaselt vaatame neile otsa, kuid siiski probleemist mööda: kõige kiiremini kasvav jäätmete hulk maailmas on e-jäätmed.

Mis on e-jäätmed? 

E-jäätmed ei ole paraku sinu arvuti recycle binis, vaid ongi sinu arvuti, mobiiltelefon ning muu tehnika, mis lendab prügikasti ehk elektroonika jäätmed. Kas oled oma telefoni vaadates mõelnud, millest see koosneb ning kuidas on see tehtud? Tõenäoliselt mitte ja see on igati mõistetav. Selle sees on hoopis enam põnevust kui väljast tundub. Näiteks vibreerib sinu telefon tänu haruldastele muldmetallidele, mille kaevandamine on keeruline ning kulukas. Muidugi saaks telefon töötada ka ilma vibreerimata, kuid siis me peame tuginema ainult oma kõrvadele ja need ei pruugi tänava siginas-saginas oma ülesannete kõrgusel olla.

Muu hulgas võib selles väikeses elektroonikavidinas olla erinevatel andmetel kuni 60 elementi, millest 30 on niinimetatud ohustatud nimekirjas. Need võimaldavad lisaks vibreerimisfunktsioonile ekraanide puutetundlikkust, annavad su ekraanile värvid ja heleduse ning palju muud, mille tõttu nutitelefone armastame. Ka akus, mis su telefonile vajaliku särtsu annab ning ühendustes, mis vastavad lained ning signaalid õigest kohast edasi viivad, on peidus rikkused. Sinu telefonis on kulda, hõbedat, niklit, magneesiumit, liitiumit ja palladiumit, mis on kallimgi kui kuld. Ometi jäävad need kõik su sahtlisse või veel hullem – lendavad prügimäele kõrvuti piima- ning hakklihapakiga.

Loomulikult on paraku kõigi nende elementide maapõuest kätte saamisel kahjulik mõju loodusele, aga ka inimeste tervisele. Lisaks sellele ei saa üle ega ümber faktist, et asendusi nendele haruldastele metallidele ei ole. Kui need on prügimäel, ongi kõik. Rohkem ei ole ega tule. Jätkates tendentsi, kus nutitelefon vahetub maailmas selle omanike taskus keskmiselt 11 kuu jooksul uue vastu, on tulemus nutitelefoni tohutute värvide asemel mustades toonides.

Mida saad sina teha?

Oma vana nuputelefoni pole sahtlipõhjast üles vaja otsida, kuigi tõenäoliselt see töötab jätkuvalt. Küll aga tuleks mõelda oma tarbimisharjumustele. Esiteks, kas tuleb pidevalt suunduda kõige uuema toote poole, kui vana veel toimib ja vajadused rahuldab. Teiseks tuleb uue ostes oma vana utiliseerida nii, et väärtuslikud ja haruldased metallid ei jõuaks prügi hulka, vaid teeniksid sulle tagasi raha ning edasi me vajadusi, võimaldades ressursse taaskasutada. Kolmandaks tasub soetada uuendatud taaskasutatud toode, mis on uuest soodsam ning tunduvalt keskkonnasõbralikum, kuid tehniliselt igas mõttes uue vääriline.

 

Nii oma vana telefoni ära müüa või anda ning uuendatud telefoni osta, saab mugavalt Ringy’s. Ole teadlik!